mõned eesti naised istuvad vaikses õhtus. Muusikaliseks taustaks Jazz for Lovers. Õhus kaneeli-nelgi-apelsini-ingveri-segust hõngu. Ahjust tuleb kohe välja puuviljakeeks ning sellele sekundeerib külmakambris vaniljeplombiir. Roosinuppudega tee. Selline näeb välja sissejuhatus teise Naiste Ööülikooli (NÖ).
Te saate sellest osa - jälgige mängu siin Rohelise Luksuse Häärberis.
Senikauaks lugege allolevaid viiteid.
Ajakirjadest:
https://www.kalev.ee/est/?news=903103&category=20&AVENUU--Naiste-voim-ja-vagi
http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=613&kateg=6&alam=77&leht=1
Kolm ohtlikku raamatut, mis annavad naise eksistentsile uue aluse:
1. Robin Norwood «Naised, kes armastavad liiga palju». Raamat, mis tõestab hulga elust võetud näidete varal, et armastus, nii nagu meie teda mõistame (täis kannatusi ja eneseohverdust), on alkoholismile sarnane sõltuvuslik sundkäitumine, mida tuleb ravida kui haigust. Ravi on karm - lõpetada mehega manipuleerimine (kiitmine, hoolitsemine, kontrollimine) ja pühenduda iseenda elule. Uus elu tõotab tulla tervislik ja igav nagu täiskarsklasel, seetõttu peaks raamatuga varakult tutvuma, et haigestumist eos vältida.
2. Erica Jong «Hirm viiekümnenda eluaasta ees». Ühe julge naise aus elulugu näitab, et elujõuline naine võib endale nõrkusi lubada. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ühel hetkel jõuad ikka sinnasamasse, iseenda juurde. Ainult et seigeldes võtab see kauem aega, nii umbes 50 aastat.
3. Clarissa Pinkola Estés «Naised, kes jooksevad huntidega» õpetab, kuidas ürgset elujõudu kultuurilt tagasi võita. Raamat toimib nõiduse piiril, alateadvuse salasoppides. Kangem kraam, mis sobimatus psüühilises seisundis ei hakka lihtsalt tööle.
Estés hoiatab elu võtmast nagu rootsi lauda, kust paljude hõrgutiste hulgast suupärasema valime. Mõtlemata, kas see, mida me tegelikult tahame, üldse sellel laual saadaval on. Tõenäoliselt mitte. Kuid mitte miski ei keela meil eritellimust teha. Kui teame, mida tahame, ja jaksame selle eest maksta.
-Kadri
1 kommentaari:
Su esimese raamatusoovituse väike õde on Pia Mellody 'Kaassõltuvus'. Kindlasti mitte loetav ja mõistetav paljudele (sest enamus ei tunnista oma kaassõltuvust ka iseendale.. aga kaassõltlasi on eesti naiste seas kahjuks liiiiigagi palju). Väga hea raamat muidu. Abiks ka. Just eneseteadvuse ja enesearmastuse ja iseenese leidmise seisukohalt. Ma 'lohutasin' end aastaid, et kui ma ei ole tundnud armastust, siis ei saa ju keegi eeldadagi, et ma end peaksin oskama ise armastada. Ja kuna lapsepõlves jäi paljust puudu, siis eeldasin ma, et mehed peaks seda mulle kompenseerima, sest ma ei ju ei tea, mis tunne on olla armastatud, et seda ise osata kuidagi enese sisse tekitada. Puhta jama! Ja samas puhas klassika. Aga kogu selle eneseleidmise ja -avastamise juures on suurt rolli mänginud hoopis naised. Tegelikult ju võõrad naised. Kes on omaks saanud. Kes teavad. Mõistavad. Oskavad. Tahavad. Suudavad. Saavad. Võivad. Ja lihtsalt teevad. Ja kõik saab korda ja kõik ongi hästi. Isegi siis, kui pole hästi. Usu, ma juba tean seda :)
Olen mõttes ikka teiega. Kallid kallitele :)
Eva
Post a Comment