Esmalt põgus ülevaade eelmisest nädalavahetusest - kroonika mõttes, et oleks ikka ja jälle meenutamisrõõmu.
Nädalapäevad tagasi sain ma tunda nii suurt positiivset energiat, et sellest jätkub tänaseni. Lihtsalt oli ideaalne nädalavahetus. Algas kõik ülemöödunud reedel, kui häärberis pidas oma pisikest juubelit Jüri. Niivõrd sõbralikud ja rõõmsad inimesed teevad ka ümberkaudsete tuju heaks ning ununes ära, et tegelikult olin mina tööl, siis kui nemad lõbutsesid. See on väga innustav, kui klientidega on hea klapp ja tagasiside on positiivne. Selle nimel tasub pingutada ka neil hetkedel, kui meel mõru ja tunne, et viskaks põlle nurka ning jalutaks minema.
Järgmisel päeval jõudsid häärberisse minu virtuaalsõbrad Marmelaad, Sokike ja Anakonda. Uskumatu, uskumatu, uskumatu! Esimest korda näost näkku aga see ei tekitanud mingit distantsitunnet. Jutt jätkus nii, nagu oleksid naabritüdrukud korraks poes käinud ja nüüd jõudsid nad koos jäätise ja limpsiga tagasi ning sai jälle koos jututama hakata. Üllatuskülalisena astus sisse Eowyn. Põnevast ühisest näputööõhtust saab lugeda Isetegia blogist . Lisaks ka topeltrõõm taaskord ülimeeldivate klientide üle.
Ka möödunud reedel külas käinud Surju jahiseltsi kollektiiv oli äärmiselt värvikas ja meeldejääv. Minu suurim lugupidamine jahimeeste vastu.
Kallid külalised, ma tänan teid kõiki nii heade emotsioonide eest. Tulge teinekordki!
Kevad tuleb mühinal, kuigi viimased päevad on sadanud laia lund ja hanged õues. Aga tunne on olemas ja koos päikesekiirtega on saabunud ka tegusam aeg. Kohati jääb mulje, justkui oleksin kõigusoojaline – kui väljas pime ja külm, siis mina magan ja vaikselt vegeteerin, kui päike ajab vere kuumaks, siis aktiviseeruvad kõik ideed ja mõtted.
Ma lubasin endale, et sel aastal tuleb kevad teisiti. Ükskõik kuidas aga ma pean esimese, kasvõi hääääästi pisikese sammu tegema oma ideede suunas. Ja reaalse sammu, mitte selle, mida ma teen paberile ja arvutisse. Ikka sellise sammu, et näpud saavad natuke värviseks.
Esiteks vajas saun hädasti remonti. Olgugi, et eurotoetustega venib asi plaanitust pikemaks ja suuremat sorti renoveerimist lihtsalt ei ole mõtet enne teha, siis päris ilma ka ei saa. Isa pintslitõmbed läksid üha laiemaks ja julgemaks ning väikesest seina parandamisest saigi hoopis sauna remont. Mitte just kapitaalne aga kerge päevane meik ikka. Nagu sellistel puhkudel tavaks, tuleb näidata enne ja pärast pilte. Saun enne:
Pärast pilte veel ei ole. Kõik pole lõpuni veel tervikuks koondatud - ilmnevad veel sisekujunduslikud puudujäägid. Paar fragmenti siiski: 
Kui saun oli olemasolevale uue meigi tegemine, siis käsitöö-buduaar on totaalne muutumine. Ühest numbitoast on saamas naiselik pelgupaik - käsitööbuduaar. Pesa, kus asjad saavad uue elu. Tuba enne:
Nüüd, kus tagasiteed enam pole, ei saa ma aru,miks ma varem seda esimest sammu ei teinud. Muudkui unistasin ja mõtlesin erinevaid põhjuseid, miks ei saa. Oleksin pidanud hoopis keskenudma asjadele, mida saab. Aga nüüd on see dilemma möödas ja remonditööd täies hoos. Väike pildireportaaž detailidest:
Ning endiselt ei ole ma loobunud kila-kola poodides käimisest. Viimaste kordade saagiks on kõiksugu purke ja potsikuid, paar küünlajalga, pudeli-nukk ning valge küünlalühter:
Tegelikult on teiselt ringilt pärit ka kollaažis nähtavad pildid ning roosa-ruuduline pitsiga kardin.
Kui eile õhtul Tallinnasse tagasi sõitsin, siis astusin läbi Maksimarketist ja pidin pikali kukkuma, kui kalleid vaase seal müüakse – 30 krooni :). See hind tundub kui teiselt planeedilt, kuna mõned päevad enne sain Pärnu Shalomi viie-krooni-poest kõiksugu unikaalset nänni - 2 krooni tükk.....
0 kommentaari:
Post a Comment