Roheline Luksus

Tänan kõiki lugejaid, kes avaldasid oma arvamust nime teemal. Kõik hääled ja kommentaarid on minu jaoks väga olulised, et mõista, mis toimub kõrvalseisja peas. Tulemused näitavad, et Rohelise Luksuse Häärber leidis enim poolehoidjaid, ent leidus ka palju neid, eks arvasid, et nimi võiks samaks jääda.

Rohelise Luskuse Häärber on kahtlemata heas mõttes intrigeeriv ja tekitab teatud uudishimu aga võib-olla ka veidi hirmu (a'la see on midagi liiga teistsugust ja lihtinimesel sinna asja pole). Tahke on palju ja nii on see mistahes nime puhul. Tuleb lihtsalt otsustada.

Nimi "Rohelise Luksuse Häärber" ilmus välja ei tea kust, täiesti spontaanselt ja täiesti tavalisel hetkel. See nimi oleks kindlasti sobiv sellele paigale, mille poole me siin Reiu jõe kaldal pürgmine. Ent see kõik on alles loomisel. Ei tahaks sündmustest ette tormata ja pakkida imearmsasse paberisse kingitust, mida veel pole. Esmatähtis on siiski sisu.

Pärast kainet kaalutlemist ja üheksat korda mõõtmist oleme edasi Kadri Külalistemaja ent hakkame pakkuma oma uusi teenuseid Rohelise Luksuse Häärberi kaubamärgi alt. Seda seniks kui kõik jõuab sellesse punkti, kus sisu on olemas ja rõõmuga võib sellele rohelise luksusliku paberi ümber panna.

Esimene uus teenus, mis on käima läinud, on meie käsitöökamber (nimetagem seda praegu nii). Toake, mis on sisustatud lähtuvalt Rohelise Luksuse Häärberi kontseptsioonist, selle esimene käegakatsutav väljund. Head külalised on sinna alati oodatud, kasvõi niisama korraks tassikest teed rüüpama või veidikeseks juttu puhuma. See ei ole (käsi)töötamise koht, see on olemise koht - tulevase LOMO (Lihtsalt On Mõnus Olla) eellane.

Ja nüüd kõige olulisem - Rohelise Luksuse Häärber on sisse toonud ka oma esimesed kroonid! See juhtus möödunud laupäeval, kui üks hästi vahva seltskond oma kokkutulekut pidas. Ja uskuge või mitte aga esimene PÄRIS külaline käsitöökambris oli noormees, kes eksis sinna otsides tualetti. Vaatas ringi ja ajas juttu ja jäi näppima südamete karpi. Ta ei suutnud jupp aega otsustada, milline neist võtta ja nii reisisidki kaks südamehoidjat tol ööl Tallinna poole. Südamega tehtud pehmed südamed koos sepikoja kuloniga on meened Minu Eesti mõttetalgulistele aga neid jagub ka teistele.

Südamehoidjaid aitasid teha isetegijad ja südamete saamislugu jääb nende meistritele kindlasti kauaks meelde (lugematul hulgal situatsioonikoomikat ja selle juurde tõeliselt südamlik ja nauditav fiiling). Noormees ja positiivsete mõtetega südamehoidja - kindlasti hea märk uue tee alguseks.



Kõike kaunist ja tegusaid mõtteid 1.mai talguteks (kes veel kahtleb, siis julgustan reedel meile külla tulema).

- Kadri

p.s. esimene fotosessioon kajastatud käsitöötoast läks veidi vett vedama. Aga ma ei jäta üritamast.

Näputööliste kvaliteetaeg

Nädalapäevad tagasi hõivasid maja näputöölembelised naisterahvad. Tegemist oli sellise vahva portaali nagu isetegija.net kokkusaamisega. Kokkusaamise põhjuseks suur soov veeta paar päeva lihtsalt niisama, omasuguste seltsis, kududa-heegeldada-tikkida nii palju kui süda lustib. Ei mingeid kohustusi nagu lapse lasteaeda viimine või perele söögi tegemine või pesu pesemine või tont teab veel mida.

Kuna olen ise ka selle "kogukonna" liige, siis asi kukkus välja rohkem nii, et virtuaaltuttavatest sai ühe hetkega ka päristuttavad, kes ilusal kevadisel päeval mulle külla tulid. Virtuaalmaailm on müstiline (mitte, et "päris" maailm seda poleks), inimestest tekib oma peas mingi kujutelm, mingi tunnuste kogum, mis kinnistub nii kõvasti hallidesse ajurakkudesse. Kinnistumine on nii tugev, et seda on raske muuta isegi siis, kui kujuteldav lühike naisterahvas on tegelikult 183 cm pikk. Taaskord näide minu varasemale väljaütlemisele, et maailm ei ole meie ümber vaid meie sees. Me ise loome selle.

Nädalavahetus veeres ruttu, sellest saab lugeda mitmetest blogidest:
Tintsik
Laantelaps
Lossipreili
Tintsu
Laima veel pilte
Linca
Kristab
Lin
Sniff

Kindlasti on veel neid kohti, kus südmus äramärkimist leidis...


Siinjuures tahan eraldi välja tuua laupäevase meistriklasside programmi. Osa meist käis Thorman sepikojas rauda tagumas ja teine osa Mai Kolossova juhendamsiel portselani maalimas. Tagasiside oli mõlema puhul ülipositiivne ja nüüd on julge tunne neid võimalusi ka edaspidi oma külalistele pakkuda. Küsige julgelt!

Koos käsitöö-öödega sai sisse õnnistatud meie uus käsitöökamber või buduaar või lihtsalt tuba. Õiget nime pole sellele pesale veel külge jäänud. Ilmekam pildireportaaž toa muutumismängust juba lähipäevil.

Seega nüüd võin täiel rinnal hõisata: "Kõiksugu käsitöö jaoks on meie maja uksed valla, tere tulemast!"

-Kadri

Kasutatud on Tintsiku fotosid

Jää minemine

Üleeile (3.aprillil) läks jää. Igakevadine jõe suurpuhastus.
Ma ei ole pööranud erilist tähelepanu jää olemisele aga esimene jääkirme talve hakul ning kevadine raginaga jää minemine köidavad alati. Muutus ja dünaamika.
Kui paljud meist vaatavad keskendunult värvi kuivamist? Aga see, kuidas kolletunud väsinud seinast saab värske ja jumekas, seda on põnev jälgida, kasvõi igat pintslitõmmet.
Ma loodan, et ma ei eksi, kui arvan (ja andku lugupeetud loodusemehed mulle andeks, kui ma eksin), et üks asi, mis eristab inimkonda loomariigist, on vajadus muutusteks, teatav rahulolematus, kui kõik püsib paigal.
Täna küsis Toomas, et miks olid vanasti autod teistsugused. Lihtne oleks olnud öelda, et toimunud on areng aga mis on areng ühe kuueaastase poisi joaks? Arusaamatu sõna, mida täiskasvanud kasutavad. Inimestel on alati olnud tahtmine asju teistmoodi teha. Muutused.
Sel aastal tuleb kevad teisiti... igal aastal tuleb ta teisiti.

Kevade hõng.

-Kadri