Seekordne postitus liigitub pigem informatiivsete hulka, tundepisaraid ei ole plaanis välja kiskuda.
This time I'm telling you about what I do.
Võtsin kätte ja kutsusin kevadel kokku Padjaklubi – paar omakandi tuttavat, kellega paariks tunniks maha istuda ja midagi mõnusat teha (ehk siis käsitöötada). Käsitööring kõlab küll nostalgiliselt aga mitte nii meeldivalt nostalgiliselt, et kokkusaamist sedamoodi kutsuda. Upitasime veidi oma sabasulgesid ja panime nimeks Padjaklubi. Parajalt ebaoriginaalne ent samas ütleb umbes-täpselt ära selle, millega tegeleme. Ehk siis mitte millegi konkreetsega - saame kokku, lobiseme, sööme kooki, nokitseme millegi ilusa kallal ning pärast läheme hea tundega laiali, et nädala pärast kõike seda korrata.
Filosoofilisemalt väljendades: teatud naistüübile heaks uneks hädavajalik elulemisvorm, ilma milleta on kuri karjas ja moor tõre.
Kuna mulle hirmsal kombel meeldivad nii süsteemid kui ka vabaimprovisatsioon, siis kasutades hõimuvanema võimupiire, panen ette, et suvelõpu-sügise-talve-alguse periood möödub tikkimise tähe all. Kes tahab lööb kampa, kes ei taha nokitseb millegi muu kallal. Proovime läbi tuntud ja tundmatud tikkimisvõtted ja tehnikad – igal korral uus tehnika. Olles vastutustundliku eluviisi suur poolehoidja, ei taha ma, et Padjaklubis tekiks hunnik väikesi proovimise lappe või lihtsalt-mingeid-asjandusi. Seepärast saab väikestest asjadest kokku midagi suurt – puuteraamat (vt. ka http://www.tactilebooks.org/). Puuteraamatud on mõeldud pimedatele ja vaegnägijatele lastele. Selles on kasutatud erinevaid materjale, tekstuure, motiive, mida on lapsel huvitav käega kombata ja samas ta saab jälgida raamtus ka mingit lugu. Kõiki tikkmise näpuharjutusi saab kasutada raamatu detailidena.
Võtsin kätte ja kutsusin kevadel kokku Padjaklubi – paar omakandi tuttavat, kellega paariks tunniks maha istuda ja midagi mõnusat teha (ehk siis käsitöötada). Käsitööring kõlab küll nostalgiliselt aga mitte nii meeldivalt nostalgiliselt, et kokkusaamist sedamoodi kutsuda. Upitasime veidi oma sabasulgesid ja panime nimeks Padjaklubi. Parajalt ebaoriginaalne ent samas ütleb umbes-täpselt ära selle, millega tegeleme. Ehk siis mitte millegi konkreetsega - saame kokku, lobiseme, sööme kooki, nokitseme millegi ilusa kallal ning pärast läheme hea tundega laiali, et nädala pärast kõike seda korrata.
Filosoofilisemalt väljendades: teatud naistüübile heaks uneks hädavajalik elulemisvorm, ilma milleta on kuri karjas ja moor tõre.
Kuna mulle hirmsal kombel meeldivad nii süsteemid kui ka vabaimprovisatsioon, siis kasutades hõimuvanema võimupiire, panen ette, et suvelõpu-sügise-talve-alguse periood möödub tikkimise tähe all. Kes tahab lööb kampa, kes ei taha nokitseb millegi muu kallal. Proovime läbi tuntud ja tundmatud tikkimisvõtted ja tehnikad – igal korral uus tehnika. Olles vastutustundliku eluviisi suur poolehoidja, ei taha ma, et Padjaklubis tekiks hunnik väikesi proovimise lappe või lihtsalt-mingeid-asjandusi. Seepärast saab väikestest asjadest kokku midagi suurt – puuteraamat (vt. ka http://www.tactilebooks.org/). Puuteraamatud on mõeldud pimedatele ja vaegnägijatele lastele. Selles on kasutatud erinevaid materjale, tekstuure, motiive, mida on lapsel huvitav käega kombata ja samas ta saab jälgida raamtus ka mingit lugu. Kõiki tikkmise näpuharjutusi saab kasutada raamatu detailidena.
Osalt sai idee indu Isetegijate käimasolevast tikkimismaratonist . Aga seeme on pärit minu vanaemalt. Vanaema Luise töötas Rõuge lastekodus ja oli väga osav igasugu käsitöös. Vanaema tikkis lastekodu lastele raamatu, kui ma eksi, siis oli see Punamütsikesest. Ma pole seda raamatut kunagi näinud aga mu ema rääkis seda raamatu-tegemise-lugu mulle mitmeid kordi, juba päris pisikesest peale, ja ma olen alati tunnetanud sabakondis aukartuse värinat sellise töö ees. Tikkida raamat – see on minu jaoks justkui tähenduslik sümbol ja järjepidevuse kandja.
In the spring I invite some people to join the Pillow Club - just a few ladies from neighbourhood to have good comapny and to make some fancywork. Crafting club sounds nice, but is just too official so we called it Pillow Club. We have no agenda in what we do - we just meet up, eat, chat and do something lovely for ourselves.
I sort of invented some boundaries that we should try emroiderig until beginning of winter. We try all sorts of new things and to have a purpose and use of the work we will make a (tactile book) . These are for for blind and partially sighted children and it has different materials, textures, motives for children so it would be interesting to touch and the story would be interesting as well. All our workpatches can be used in the book. I had the actual eagerness to do it from an internet forum, but I have it in my memory and blood from my grandma. She worked in Rõuge orphanage and was a master in handicraft. She had made a book like that, I think it was Little Red Riding Hood. I have never seen the book, mut my mum told me a story of the book several times. I have always been awestricken by it - to emroider a book - for me that is a symbol and carrier of the legacy.
Ja kui nüüd kõik lühidalt kokku võtta, siis:
ᘒ Padjaklubi toimub igal teisipäeval kell 6 Kadri Külalistemajas.
ᘒ Oodatud on kõik huvilised, ka need, kes ei taha osa saada tikkimisteisipäevakutest vaid kooksid samal ajal hoopis oma pooleliolevat triibulist sokki.
ᘒ Vajalikud vahendid ja materjalid saab Padjaklubist (juhul kui me ei ole kokku leppinud teisiti).
ᘒ Oma osalemisest ette teatamine on viisakas (info@kadrimotell.ee või 5107487).
ᘒ Osalemistasu on 35 krooni ja usinamatele on olemas ka kalendrikuukaart, mis maksab 120 krooni.
ᘒ Üks hää iseküpsetatud kook või värkselt hapendatud kurgid kuluvad alati marjaks ära.
Tikkimiseaastaaeg ei tähenda, et kõik muu mõnus jääb unarusse. Kindlasti mitte. Näiteks homme läheme hoopis lilli korjama, et need siis ilusasti raamatu vahele panna ja millalgi sügisel neist kaarte teha. Ja mida lähemal jõuludele, seda rohkem võtavad võimust kõiksugu geniaalsed kingiideed.
To be short:
ᘒ Pillow Club takes place every tuesday at 6pm in my place
ᘒ Everyone is expected to join - even the ones who would just do their own knitting at the time
ᘒ Everything necessary is here in Pillow Club
ᘒ We appreciate a notice before you're coming (info@kadrimotell.ee or 5107487)
ᘒ It is 35.- to join us and the very eager ones can get monthly pass for 120.-
ᘒ We always appreciate a self-baked cake or anything else nice from your kitchen
Stiching does not mean we do just that. Tomorrow we are going to pick some flowers so we can dry them and do postcards or them. The closer the christmas comes, the more we play around with gift ideas etc.
Lõpetuseks üks vana võlg. Kunagi ennemuistsel aal tuunisime me totsikuid. Et me seda ka tõesti tegime (mis siis, et esimese soojaga kohe valmis ei saanud), siis selle tõestuseks ka pildid.
To finish up here is an old promise - a while ago we tuned up some old ugly cups - here are the photos.
Photos are from Gille and Margit.
Ja siis tegime pajalappe...
Ja organzalilli...
Ja süüteroose ...
Aga ehk jõuab neist kunagi täpsemalt kirjutada ja kui ei jõua, siis jäävad need ajaloosaladusteks.
-Kadri
P.s. Padjaklubi pildid on teinud Gille ja Margit. Äitäh!
Maido Saar on pannud alguse millelegi hoopis suuremale, kui esmapilgul hoomata oskaks.
Puhkuselinn Tallinn.Tagantjärele vaadates, kui emotsioonidest on säilinud konsentreeritum osa, võib öelda, et hoolimata üldisest positiivsest foonist on peonädal üks paras katsumus. Proovile pannakse tantsurühma vaim ja igaühe personaalne kannatlikkus. Oli rõõmu, ülevust, ärevust, mõistmatust, pettumust, vennastumist, seiklusi, kurbust, väsimust, naeru, armastust. Kõike oli. Igas hetkes sees olles ei adunud tohutut emotsionaalset pinget, mis kõiki tundeid kordistas, ent nüüd, järele vaadates, saab siiski öelda, et hoolimata geograafiliselt mitte-nii-väga-puhkuseks sobivast paigast, oli elu neil päevil Tallinnas justkui teisel planeedil. Isegi mobiiltelefon andis neiks päeviks otsad. Olin keset tohutut rahvamassi vägagi omas privaatses maailmas. Ilma argimuredeta. Suured tänud kallile kaasale, et ta seda luksust mulle võimaldas. Tantsupidu oli tõestus sellest, et ka Tallinnas saab argipäevast puhata ja mullist välja rabeleda.
