Binkaminka poeke Ma olen suhtunud virtuaalmaailma kui mingisse teise, tavalisest maailmast erinevasse meediumi. Mulle meeldib võimalus luua päris oma mull. Kui füüsilises maailmas kulub selleks palju ja erinevaid ressursse (eelkõige aega), siis virtuaalmaailmas on kõik hulga kiirem ja lihtsam. Füüsilises maailmas pean arvestama rohkem oma lähedastega - neile ei pruugi meeldida rohelise-täpiline tapeet. Virtuaalmaailmas võin tapeeti vahetada iga päev.
Apple'nd Eve on mind pannud mõtlema, et äkki need ei olegi kaks omaette maailma vaid moodustavad terviku, kus ma hetkel elan. Nende kahe maailma vahel ei ole raudust ega piiripunkti..... Nii on ilus mõelda.
Alguses oli Polkovniku maailm, mis oli mässitud 7-kordsesse turvakilesse ja kinni pitseeritud. Polkovnik oli lihtsalt kasutajanimi Isetegija.net foorumis. Seejärel tuli Polkovniku Butiik, mis pani lumepalli veerema. Nii, kuidas said virtuaaltuttavatest virtuaalsõbrad ja siis juba ka PÄRIS TÕELISED SÕBRAD, on ka turvakile rebenenud ning sageli kõnnib tänaval Kadri asemel Polkovnik. On tekkinud suur hulk inimesi, kes ei tea (ja ei tahagi teada) midagi Kadrist, kuid kes teavad, kes on Polkovnik. Ja mulle see meedlib. Sest mulle meeldib mängida mõttega, et minu maailm ongi minu maailm.
10 kommentaari:
Seda postitust lugedes on mul tunne, et kuidas keegi oskab täpselt neid sõnu kirja panna, mida mina mõtlen...:-)
Ja aeg-ajalt kummitab veel oht, et virtuaalmaailm on parem paik, kui see päris-maailm...
Tervitused!
Rees, see oht on alati väga kõrge riskiga!
Ma hea meelega tunneksin siiski pigem Kadrit:)
ja olen päris veendunud ning praktikas järele proovinud, et reaali ja virtuaali oskuslikul ühendamisel on maailm mitu korda parem paik.
PS Avalik seebikoolitus on 4.märtsil
Polkovnik ON Polkovnik...
Kui Sa vaid teaksid, kui palju nähtamatuid silmi Sinu virtuaalmaailmas toimuvat jälgib! Minu silmad on seda teinud Polkovniku sünnist saati, aga näpud kirjutavad esimese kommentaari alles täna. Kui ma vaid saakśin, kandideeriksin kohemaid tegevjuhi kohale...jätka, Polkovnik, jätka kõigega, mida teed!
rosmariin
Jah, ja mind tuntakse ka mõnes (voirtuaalses) ringkonnas Leenina, kugi mulle meeldib väikese tähega leeni rohkem :p
nimed "kleepuvad" külge (ütleb Marmelaad)- ja midagi pole teha, kui Sa oled tutvumise alul olnud Polkovnik, siis Sa selleks ka jääd.
mõneti on huvitav jälgida ja kirjeldada elu läbi Zorro maski, sest kellel vaja - need teavad kes on maski taga:D
Põnev, eks!
Kena Vabariigi Aastapäeva Sulle ja Su perele!
Ma just eile peale ühe armsa raamatu lugemist mõtlesin ja kaalusin, et kuidas siis küll on. Kas ma põgenen käsitöösse, raamatusse, muusikasse, teatrietendusse ja isegi oma lapse taha? Või on see põgenemise ja kadumise vastand - uue maailma loomine? Kuidagi tundub ikka, et see on "päris"-maailmale paralleelne maailm. Ilmselt sõltub palju niiöelda mängukaaslastest...
Rees ütles sama nagu ma vahel tunnen...aga ühes mõttes see on hea, et avalikus tunneb sind nö mitte isiklikult. :)
Post a Comment